Kohtusime Kotkaklubiga


Vändra metsaühingu liikmed kohtusid 15. veebruaril Kotkaklubi MTÜ Pärnumaa koordinaatori Indrek Tammekännuga.

Erilist hoolt vajab must-toonekurg

Indrek andis ülevaate range kaitse all olevate röövlindude toitumisest, pesitsemisest ning levikust ja arvukusest Pärnumaal. Metsaomanikud said teada, et kaitse alla võetud püsielupaikade seiret tehakse reeglina kord aastas. Kotkad vajavad pesapaigaks üldjuhul vanasid või väga vanasid ja inimkaugeid metsi. Seire käigus on aga täheldatud, et ligi 10% merikotkastest suudab pesitseda ka lageraielankidele jäetud säilikpuudel.

Metsaomanikud said teada, et tõusva trendiga on merikotkas, kaljukotkas ja kalakotkas, väiksemaks jääb suur-konnakotka arvukus, stabiilne ja heas seisundis on väike-konnakotka asurkond.

Must-toonekure kaitsmisele pööratakse suurt tähelepanu, sest selle linnu levikuga on nii Pärnumaal kui Eestis tervikuna kehvad lood. Näiteks on Pärnumaal must-toonekurele 33 sobivat pesitsusterritooriumi, aga pesitsemas käiakse ainult kolmes. Must-toonekure arvukuse taastamiseks hoitakse võimalikud pesitsusterritooriumid range kaitse all.

Kaitsevajaduse selgitamine – tülikas, aga vajalik

Metsaomanikud olid aktiivsed küsijad ja mitu inimest soovis teada, miks kaitstakse mahajäetud pesi ja neid pesapaiku, kus pesa enam pole. Indrekul oli sellele vastus olemas: kui pesitsuspaik on hävinud ja selle taasasustamine ei ole tõenäoline, siis on metsaomanikul võimalik kaitse kohustusest ka vabaneda. Seda jälgitakse pidevalt seire käigus ja vastavad otsused tehakse keskkonnaameti poolt. Erandlike pesapaikade hävimise, näiteks tormimurru tõttu elupaiga hävimise järel tasub ühendust võtta keskkonnaametiga ja hävinud pesapaigast teada anda. Seejärel algatatakse kaitsest vabastamise protsess. Must-toonekure pesapaiku täna kaitse alt vabastada ei ole võimalik.

Üks murekoht on metsaomanike nn anonüümne teavitamine piirangute seadmisest. Täna kehtib kord, mille järgi teavitab keskkonnaamet kirjalikult maaomanikku kaitstavast liigist ja järgmise kirjaga piirangu seadmisest. Ettepanekuna kõlas, et lisaks kirjale võiks tulla ka telefonikõne keskkonnaametist, et metsaomaniku maal on selline haruldane leid, selgitus piirangu seadmise kohta ja võimalike kompensatsioonide tutvustamine. Loomulikult tõdeti, et selline personaalne lähenemine nõuab lisatööd, aga kindlasti tekitab vähem trotsi kui tänane teavitamise süsteem. Toetuse võimalus kaitseala ja püsielupaiga sihtkaistevööndile, mis tuleb ka väljaspoole Natura 2000 ala, on meie metsaomanikele juba teada.

Suure huviga oodatakse kaardirakendust, et oma silmaga veenduda toetusõiguslikus alas.

Segadus maamaksuvabastusega

Segadust on tekitanud maamaksu vabastus piirangutega aladel. Kohal olnud metsaomanikest paar väitsid, et nemad vabastust ei saa. Kuna maamaksudega tegelevad omavalitsused, siis edastame selle küsimuse juba läbi Eesti Erametsaliidu omavalitustele.

Tõstatati ka piirangute vähendamise küsimus. Indreku arvamus oli, et erametsadesse seatavaid looduskaitselisi piiranguid on võimalik vähendada riigimaadel väärtuste kaitsesse tõhusamalt panustamise kaudu ja täiendavalt ranget kaitset vajavad alad on reeglina võimalik leida riigimaalt. Päris ilma piiranguteta looduses haruldaste liikide säilimist ei ole võimalik tagada.

Kohtumine läks korda ja edasise koostöösoovi märgiks sai Kotkaklubi MTÜ kutse metsa ühelt metsaomanikult.